Selgus, et kevade teemadel hõiskamiseks on ilmselgelt liiga vara. Newfoundlandi karge kliima näitas oma tõelist palet ja paaril viimasel päeval on vähemalt 10 kraadi külma olnud. Ilmajaama info järgi peaks see tuule mõjul tunduma umbes 20 külmakraadina, aga kuna Elke maja asub täpselt ookeani ääres, siis siin on asi veelgi karmim...
Kui karm täpselt, ei oska ma aga öelda, sest mind on tabanud eriliselt tige taud. Naudin siinse väikese kogukonna võlusid, sest kuuldavasti on pool linna viimasel ajal haige olnud. Elke sai oma viiruse linnapea käest ning terve nädala tundus, et seekord läheb see minust mööda. Lootus kustus aga paar päeva tagasi, kui mind tabas sajandi nohu. See ei ole nimelt mitte tavaline vesine nina, vaid ikka minu vanade aegade stiilis klassikaline nohu, mis välisel vaatlusel ilmneb tulipunase nina näol...
Kogu selle ikalduse tõttu olen ma nüüdseks kaotanud kolm potentsiaalset ringihulkumise päeva ja ma loodan väga, et see taud ruttu taandub. Kuidagi napakas tundub läbi akna ookeani ja mägesid vaadata...
No comments:
Post a Comment